Käes on hingedeaeg

Sügaval sügaval kehas elab hing.
Keegi pole teda veel näinud,
aga kõik teavad, et ta on olemas.
Ja mitte ainult ei teata, et ta on olemas,
vaid teatakse sedagi, mis on tema sees.
Hinge sees,
tema keskel
seisab ühel jalal lind.
Lind, kelle nimi on hingelind.
Ja ta tunneb kõike seda, mida meiegi tunneme.

Kui keegi meie peale vihastab,
tõmbub hingelind endasse
ja on vait ja kurb.
Aga kui keegi meid kallistab, hakkab hingelind,
kes elab sügaval sügaval meie kehas,
kasvama ja paisuma,
kuni ta täidab peaaegu kogu meie sisemuse.
Tal on nii hea olla, kui meid kallistatakse.

On inimesi, kes kuulavad teda sageli.
On inimesi, kes kuulavad teda harva.
Ja on inimesi, kes kuulavad teda
ainult üks kord elus.
Sellepärast tasub,
kasvõi hilja öösel, kui ümberringi on vaikne,
kuulata tähelepanelikult hingelindu, kes on meie sees,
sügaval sügaval meie kehas.

                                             Michal Snunit ‘Hingelind’